Auto konditsioneeri tööpõhimõte seisneb surve all hoitavas külmutusagensis, mis peab konditsioneeri korralike jahutavate omaduste säilitamiseks olema täidetud optimaalses koguses. Konditsioneerist tulev jahe õhk kipub soojemaks muutuma, kui külmutusagensi tase ajapikku kliimasüsteemis liigsel hulgal langenud on.
Konditsioneeri kodus remontida ei maksa
Kliimasüsteeme puudutavad remonditööd on kahtlemata üks nendest, mida ei tasuks kohe kindlasti ette võtta kodustes tingimustes. Mõistlikum on jätta need tööd asjatundjate hooleks, kuna täitmist vajav vedelik on autos väga tugeva surve all ning kogu protsessi edukas läbiviimine eeldab vilumust, äärmist täpsust ja vajalike töövahendite olemasolu.
Mida konditsioneeri remonditööde käigus siis õigupoolest tehakse?
Esmalt lastakse vana vedelik kompressori abil tekitatud vaakumi teel süsteemist välja, misjärel täidetakse kliimaseade spetsiaalseid tööriistu kasutades värske külmutusagensiga. Enne ja pärast uue agensiga täitmist saab läbi viia kontrolli kliimaseadme seisukorra kohta. Kui esinenud ei ole leket ega kliimaseade ka muul viisil katki pole, tagab uus külmutusagens uue auto väärsed jahutusomadused.
Täite vahetusega võiks kaasneda ka salongifiltri väljavahetamine, mis tagab autosolijatele parema sõidukeskkonna puhtama salongiõhu näol. Lisaks jahutamisele on kliimaseadme ülesandeks teadupärast ka optimaalse niiskustaseme hoidmine salongis. Optimaalne niiskustase väldib uduseid salongiklaase, mistõttu on kliimaseade oluline ka ohutuse tagamisel.
Õigeaegne kliimaseadme kontroll tagab jahedad suvesõidud
Eesti oludes peab auto kliimaseade taluma pidevat välitemperatuuri kõikumist, eriti võrreldes statsionaarsete kodus või kontoris kasutusel olevate seadmetega. Lisaks ei saa auto kliimaseade enamasti ka talvisel ajal oma põhitöö ehk jahutamisega tegeleda ning seega tuleks seadme ebaühtlaste töötingimuste ja -aegade tõttu kliimaseadet kontrollida tavapärasest tihedamini.