fbpx

Kui mootori ülesanne on autot edasi vedada, siis veermiku oma on piltlikult öeldes tagada teel veeredes mootori jõu ära kasutamine. Veermik ja selle detailid puutuvad kõige otsesemalt kokku sõiduteega ning sellele avaldavad mõju augud, teekate, ilmastik, valitud sõidukiirus ja sõidustiil. Sellest tulenevalt on veermiku kulumine paratamatu ning suur osa auto kuluosi või muidu sagedamini vahetamist vajavaid detaile on just veermiku osad. 

Veeremine ja seisma jäämine

Et auto efektiivselt töötaks, peab veermik tagama minimaalse takistusega veeremise teel. Seejuures peab ta säilitama ka võimalikult suure sõidumugavuse ning loomulikult olema võimeline veeremist efektiivselt ja ohutult peatama.

Siinkohal tulevad mängu pidurid. Et veeremine ja seisma jäämine üksteist segama ei hakkaks, on tarvis veermikudetailide ja pidurite seisukorda tihedasti kontrollida ning paratamatult vajavad veermiku- ja pidurisüsteemi osad üsna sageli ka remonti või vahetust. Et need teineteisest sedavõrd sõltuvad, tasub kontroll/remont ette võtta veermikul ja pidurisüsteemil korraga.

Hoolt vajav veermik

Nagu öeldud, tagab veermiku korrasolek kõige otsesemalt sõidumugavuse ja ohutuse. Oma tööülesannetest ja eripärast tulenevalt on autode kõige nõrgemateks osadeks veermiku osad nagu kuulühendused, õõthoova puksid, amortisaatorid ja hoovad, mis vajavad tihti vahetust.

Veermiku peaks kindasti üle vaatama iga 10 000-15 000 km läbimise tagant või korra aastas, juhul kui auto tekitab sõitmisel kõrvalist müra või auto juhitavus on halvenenud. Samuti juhtudel, kui auto kipub kalduma ühele või teisele küljele või kui on tekkinud rooliloks. 

Kuna edukas veeremine tagab auto optimaalse töö (kütusekulu, teiste osade kulumine jne), siis tasub veermiku osade vahetusse suhtuda tõsiselt ning tegutseda pigem ennetavalt.

Asjatundjad soovitavad veermikuosasid vahetada sümmeetriliselt, ehk siis nt parempoolse vahetust vajava detaili vahetamisel tuleks välja vahetada ka vasakpoolne isegi juhul, kui see diagnostika põhjal veel karjuvalt vahetust ei vaja.

Probleemsed pidurid

Pidureid on sõidukilt tavapäraselt kahte liiki – põhipidurisüsteem ehk pedaaliga juhitavad sõitmisel kasutatavad pidurid ning seisupidur ehk käsipidur, mis takistab auto tahtmatut veeremist parkides või kallakul seistes. Pidurdamine on iga autosõidu lahutamatu osa ning head autojuhid on üldjuhul oma pidurite omapäraga harjunud – osatakse arvestada, millal ja kui kõvasti pidurit vajutama peab ning kui pikka distantsi on vaja seisma jäämiseks.

Sellest tulenevalt on probleemid autojuhtidele kiiremini ja lihtsamini tuvastatavad kui mõne muu osa puhul. Pidureid tuleb viivitamatult kontrollida, kui auto kaldub pidurdamisel sirgjoonelisest liikumisest kõrvale või tavapärane pidurdusteekond on pikenenud.

Halvenenud seisukorrast annab tihti märku vilisev või krigisev, kahisev heli pidurdamisel, piduripedaali raskendatud liikumine (jääb põhja, liigub raskelt, vibreerib). Pidurivedelik võib süsteemist või paagist lekkida või pidurivedeliku paak tühjeneda liiga kiiresti.

Seisupiduri korrasolekut saab testida kallakul seisupidurit rakendades. Selliste sümptomite esinemisel on suur tõenäosus, et vahetamist vajavad pidurikettad või -klotsid, pidurivedelik või kehvemal juhub nõuab remonti pidurisüsteem üldisemalt.