Juhitavus ja sõidusujuvus
Auto juhitavus sõltub olenemata auto võimsusest või aerodünaamilistest omadustest ennekõike vedrustussüsteemist. Et auto oleks juhitav ning auto kere oleks sõltumatu sõiduteel esinevatest takistustest nagu teekumerused, augud või äärekivid, peab vedrustus olema töökorras ning vastavuses auto raskuse, võimsuse, rataste suurusega jm. Vedrustuse eesmärk on takistustest tuleneva võnkumise summutamine ja seeläbi auto stabiilse sõidutrajektoori säilitamine. Hea vedrustusega, sujuvas autos on teel olevaid takistusi kõige vähem tunda.
Vedrustussüsteemi osad on kõik alates rehvidest ja nendes olevast (optimaalsest) rõhust kuni erineval moel vetrumisega tegelevate osadeni nagu õõtsad, vedrud, amordid, vardad ja liigendid. Nende kombineeritud töö tulemusena võimaldatakse turvaline ja mugav rataste fikseeritud veeremine teel.
Amortisaatorid ja nende kulumine
Tüüpilised probleemid vedrussüsteemiga tekivad paratamatult palju koormust saavate osadega, mis on pidevas liikumises ning kuluvad ajapikku.
Amordid töötavad valdavas enamuses hüdraulilise vedelikusüsteemi baasil. Nagu ikka, on autos sisalduvatel vedelikel kombeks lekkida. Hüdraulilise amordi lekke tunneb ära õlisest amordist, lisaks võib märgata liigset vetrumist (amordi vastupanu vähenemine) või auto tavapärasest suuremat kaldumist kurvides. Amortisaatorite eeldatav eluiga on kirjas autoomaniku manualis, kuid jääb üldiselt vahemikku 90 000-120 000 kilomeetrit. Regulaarselt halbades teeoludes sõites võib eeldada, et ka amortisaatorite eluiga tõenäoliselt väheneb.
Kolksud ja kolinad veermikus
Veermikust kostuv kolin on tihti märk kulunud puksidest ja püstvarraste otsakinnitustest. Puksid on küllaltki odavad kuluosad ning nende vahetus üks tavalisemaid hooldustööde käigus tehtavaid toiminguid. Kolina puhul võivad vigased olla ka šarniirid. Šarniiride kulumisega kaasnevaid probleeme ei tasu pikalt ignoreerida, kuna tegemist on ratta siduva elemendiga, mille katki minemisel väljub ratas oma loomulikust tööasendist. Seega võib šarniiri purunemine sõidu ajal olla väga tõsiste tagajärgedega ning igasugusesse sillakolinasse tasub suhtuda täie tõsidusega.
Mida varem päästad, seda rohkem säästad
Igasugune ebatavaline juhitavus, liigne vetrumine või liigne jäikus sõitmisel on suure tõenäosusega märk vigasest vedrustussüsteemist. Esmalt tuleks kontrollida rehvide seisukorda ja rehvirõhku ning seejärel rataste taguseid visuaalselt kontrollida. Kui probleem end nii kergesti näole ei anna, tuleks auto kiiremas korras viia remonditöökotta, kus siis vedrustusprobleemidele juba kindlasti jälile saadakse. Kuna veermikuosad on üksteisest sõltuvad ning ühe detaili kulumine toob kaasa teiste kiirema kulumise, kehtib veermikuosade puhul mehaanikuvanasõna „mida varem päästad, seda rohkem säästad“.