fbpx

Mis mu autol viga on? - Suur abimees veaotsingul

Tavaline autokasutaja kasutab oma autot punktist A punkti B jõudmiseks ning võtab iseenesestmõistetavalt, et auto töötab nii nagu peab. Keegi meist ei eelda igapäevastel sõitudel, et auto võiks mõne probleemi tõttu ootamatult teepervele jääda. See lööb segamini päevaplaanid, me ei jõua õigeks ajaks tööle või lapsi kooli viia, nädalavahetuse plaanid lähevad luhta.

Tõsiste probleemide teke on äärmiselt tüütu ja stressi tekitav. Seda eriti juhul, kui probleemid ilmnevad ootamatult ning me ei ole neid osanud ennetada. 

Sageli probleemid enne ilmnemist märku ei anna, vähemalt sama sageli aga annavad. Järgnev blogipostitus on mõeldud tavalisele autojuhile, aitamaks ennetada probleemide teket ning oskamaks neid tekkimisel mõista.

Suurema osa ajast töötab auto nii nagu peab ning autojuht ei pea kapoti või auto põhja all toimuva üle suuremat huvi tundma. Kui aga midagi valesti läheb, võime sattuda olukorda, kus veidi suurem teadlikkus auto hingeelu kohta tuleks suureks suureks plussiks.

Säästab aega ja raha ning tagab kvaliteedi

Elukutselise mehaaniku jaoks on veatuvastus märksa lihtsam ning töökodadesse võib piltlikult pöörduda ka stiilis „autoga on midagi viga“. Suure tõenäosusega leitakse viga üles ka sedaviisi. Küll aga on esmase veatuvastuse enda peale võtmine tihtilugu kasulik nii ohutu sõidu kui rahakoti huvides. Niiviisi on võimalik valida ka spetsiiflise probleemiga tegelevaid töökodasid, säästes seeläbi aega, raha ning saades kvaliteetsema tulemuse.

Üllatavalt paljude probleemide lahendus ei käi tihti üle jõu ka mõne korra elus kruvikeerajat käes hoidnud autojuhile endale. Paljude probleemide alget on võimalik tuvastada visuaalsel kontrollil, lõhnade või helide põhjal jne. 

Järgnevalt teeme ülevaate levinumatest ise tuvastatavatest probleemidest, mida ära tunda lõhna, heli või selge iseloomuliku tunde järgi autoga sõites.

Lõhnameele kasutamine veaotsingul

Lõhnab nagu põlev puit või kumm – Viga on suure tõenäosusega kas siduris (põlevat puitu meenutav lõhn) või ülekuumenenud pidurites või rehvides. Esimest võib tekitada ka siduri „libistamine“. Kui sidur on korras ning ise ei libise, tasuks harjutada sidurit mitte „libistada“. Nii mõnelegi võib seega libiseva siduri lõhn meenutada esimesi sõidutunde autokoolis.

Lõhnab nagu vingugaas – Probleem väljalaskesüsteemis, mis tekitab vingugaasi lekkimist autosse. Vingugaas iseenesest on osa mootorist tekkivaist heitgaasidest, seega selle esinemine põlemisprotsessis ei ole iseenesest probleem. Küll aga viitab selle tundmine autosõidul vigasele väljalaskesüsteemile.

Lõhnab nagu kütus – Mõni kütust töötlev osa lekib. Probleemsed võivad olla pragunenud või mõranenud kütusevoolikud. Lõhna võivad tekitada ka kütuseaurud, ehk siis mõni kütuseaurude süsteemi komponent võib olla vigane.

Lõhnab nagu kuum või põlev õli – Mootoriõli leke, kulunud tihend.

Lõhnab nagu hallitus – Vahetust vajab salongiõhufilter. Aurusti viga või vesi autos. Tasub kontrollida autot niiskete kohtade järele. Paljudel autodel on võimalik üles tõsta porimattide all olevat vaipa ning vaadata, kas sealt on niiskus põhja alt sisse pääsenud. Teine hea koht niiskuse kontrolliks on tagavararatta pesa pagasnikus. On autosid, mille aku asub samuti pagasniku põhjas ning selle märjaks saamine võib ohtlik olla. Auto keresse pääsenenud vesi ja niiskus tekitavad lisaks hallitusele roostet.

Lõhnab nagu väävel – Vigane katalüsaator või ülelaetud autoaku. 

Lõhnab nagu midagi magusat – Suure tõenäosusega lekib jahutusvedelik. Magusat puhastusvahendi lõhna võib tekitada ka lekkiv klaasipesuvedelik.

Kuulmismeele kasutamine veaotsingul

Kõlab nagu paugutamine või peksmine – Vigased õõtshoovad, juhthoova või muud puksid, lahti tulnud pidurisadul.

Kolksumine aukudest läbi sõites – Vigased puksid, stabilisaatorid, kuulliigendid või muud vedrustuse osad.

Klõpsumine või plõksumine – Vigased amordid, rummud, lahtised rihmad või pingutid, madal mootoriõlitase, väsinud aku.

Kriuksumine pöörates – Roolivõimuõli tase on madal, probleemne roolivõimu rihm, amordid, kuivad või kahjustunud puksid ja kuulliigendid, stabilisaatorite otsad. Muud probleemid roolivõimuga. Proovi aru saada, kust heli täpsemalt tuleb.

Krigisevad pidurid – Liigselt kulunud piduriklotsid, mustus või saaste pidurikomponentidel, ebakvaliteetsed piduriklotsid, korrodeerunud pidurikettad. Kriuksuvad heli tekitavad piduriklotsidele paigaldatud kulumisindikaatorid, mis hakkavad klotsi piisaval kulumisel vastu piduriketast käima. See on heaks märguandeks, et viimane aeg on klotsid välja vahetada.

Krigisev käiguvahetus – Kulunud sidur või käigusünkroniseerijad, purunenud hambad käigukasti hammasratastel, vähene või saastunud käigukasti- või differentsiaaliõli.

Krigisev heli võtme keeramisel – Probleemne starter. Halvemal juhul sidur, hooratas või surveplaat.

Kulisemine ja mulisemine – Probleemid jahutusvedelikuga, või probleemid jahutussüsteemis. Vigane plokikaanetihend, ülekuumenev mootor. Mõnede autode puhul on kulisev heli teatud olukordades tavaline ning muretsemiseks ei pruugi põhjust olla.

Susisemine – Kulunud voolikud ja torud, lekkiv jahutusvedelik, ülekuumenev mootor. Probleemid piduritega.

Sumisev heli rataste juurest – Liigselt või ebaühtlaselt kulunud rehvid, vigased rattalaagrid.

Metalne koputav heli – Madal mootoriõlitase, paigast ära ajastus, kütusesegu, oktaanitase. Ülekuumenev mootor.

Tunnetuslik veaotsing

Ventilaatorist ei tule õhku – Võimalikeks vigadeks on läbipõlenud kaitsmed, vigased releed või puhurite mootorid. Samuti võib viga olla puhuri takistis, ummistunud õhu sisselaskes, või siis on puruks mõni õhuvoolik.

Piduripedaal käib raskelt – Viga pidurivõimendis, lekkivas vaakumtorus või mõnes pidurisüsteemi osas. Suure tõenäosusega võivad vahetamist vahetada piduriklotsid või -kettad.

Piduripedaal on tavalisest madalamal – Hüdraulikasüsteemis on õhk sees või esineb leke pidurivoolikutes või piduri peasilindris. Pidurikettad on paindunud või tagumised pidurid on valesti seadistatud.

Piduripedaal vibreerib – Viga taaskord ilmselt pidurisüsteemis. Kulunud piduriklotsid või -kettad. Võimalikuks probleemi tekitajaks võivad olla ka rattalaagrid või -poldid ja -mutrid.

Vetruv, hüplev, ebastabiilne sõit – Kahjustada on saanud amordid, amordipadjad või vedrud. Vedrustus ei ole piisavalt määritud määrdeainega ning on kuiv. Rehvirõhud on valed või on rehvid liigselt kulunud.

Auto vajub kurvides küljelt küljele – Katkine, lahtine, või kulunud vedrustus. Probleemsed amordid või stabilisaatorid. Jällegi ka kulunud rehvid või vale rehvirõhk.

Käigud vahetuvad raskelt – Lekkiv, vananenud või saastunud käigukastiõli, vigased käigukasti solenoidid. Viga võib olla ka kulunud siduris.

Väristamine suurel kiirusel – Vigane õhuvoolu andur, kütusepump või silindrid.

Auto kisub ühele poole – Kinni kiilunud amordid, kõverad või katkised vedrustuse osad, kõver šassii (nt avarii tagajärjel), erineva suurusega või ebaühtlaselt kulunud rehvid. Veermik võib olla reguleerimata (aitab sillastendi tegemine). Vigased võivad olla rattalaagrid või roolihoovastik. Pidurdades emmale-kummale poole kiskumine võib olla märk ebaühtlasest rehvirõhust, piduri- või vedrustusprobleemi vigadest.

Värisev või vibreeriv auto – Rehviprobleemid, tõrkuv mootor, kõverad pidurikettad, kulunud mootorikinnitused, vedrustuse probleemid.

Auto või rool väriseb pidurdades – Kõverad või ebaühtlased pidurikettad, kulunud piduriklotsid.

Siduripedaal ei tööta korrektselt – Katkine siduritross, katkine ühendusvarras, siduriõli puudumine, siduri peasilindri tõrge.

Värin, vibratsioon või pulseerimine mootoris – Kulunud süüteküünlad ja juhtmed, lahtised või katkised voolikud ja torud, lahtised akuühendused, oma elu ära elanud õhufilter (-filtrid), väljaveninud rihmad või vigane hammasrihm.

Rool käib raskelt – Vigane roolivõimu pump või vähene õli, roolivõimu rihma kulumine, kahjustada saanud rooliraam, vale rehvirõhk.

Rool väriseb – Balansseerimata rattad, lahtised rattapoldid, vigased rattalaagrid, kulunud rehvid või kõverad pidurikettad.

Kui jääd üksi hätta, siis võta ühendust meie autoremonditöökojaga:

Autoremont

Kõik, mida pead teadma auto mootorist

Kõik, mida pead teadma auto mootorist Saage tuttavaks – sisepõlemismootor Kuniks elektrimootorid veel lapsekingadest välja kasvamas on, liiguvad teedel vähemasti mõnd aega vanad head sisepõlemismootorid.

Loe lisa
Autoremont

Kasutatud auto Saksamaalt – kas tasub?

Kasutatud auto Saksamaalt – kas tasub? Kuidas kasutatud autode toomine käib? Saksamaalt ja mujalt Lääne-Euroopast on Eestisse autosid toodud juba pikka aega. Koos üldise info

Loe lisa
autoremont
Autoremont

Autoremonditöökoda vs tehnoülevaatus

Autoremonditöökoda vs tehnoülevaatus Autoremonditöökodade igapäevatöös esineb sageli juhtumeid, kus autoomanikud on töökoja poole pöördunud sooviga remontida või välja vahetada mõni kohustuslikul tehnoülevaatusel saatuslikuks saanud detail

Loe lisa
mootoriremont
Autoremont

Mootoririhmast ja selle vahetamisest

Mootoririhmast ja selle vahetamisest Mis on mootoririhm? Auto mootori keskseks, siduvaks osaks on mootoririhm ehk hammasrihm. Mootori osadeks on muuhulgas erinevad mehaanilised osad, mille omavaheliseks

Loe lisa
autoremont
Autoremont

Mida pead teadma auto vedrustusest

Mida pead teadma auto vedrustusest Juhitavus ja sõidusujuvus Auto juhitavus sõltub olenemata auto võimsusest või aerodünaamilistest omadustest ennekõike vedrustussüsteemist. Et auto oleks juhitav ning auto

Loe lisa
autokontroll diagnostika elektroonika süsteem
Keretööd & värvimine

Auto rooste ja kuidas seda vältida

Auto rooste ja kuidas seda vältida Rooste on üks auto suurimaid vaenlaseid. Eesti kliima ning soolatud teed pikal talveperioodil tekitavad aga paraku roostele ideaalse kasvulava.

Loe lisa
Tiim

8 põhjust, miks töötada Viru Autos

8 põhjust, miks töötada Viru Autos Viru Auto tiim on väike ja ühtehoidev. Firma põhiväärtused on inimeste ja oskuste väärtustamine. Viru Auto kasvab ja areneb kiiresti

Loe lisa
Sillastend

Miks on vaja autol sildu reguleerida?

Näpud õliseks ehk millised tööriistad koduseks autoremondiks soetada? Mis on sillad ja miks nende osad kuluvad? Auto sillaosad on teadupärast üldiselt nn kuluosad, mis hooldusremontide

Loe lisa
Keretööd & värvimine

Mida pead teadma auto värvimisest?

Mida pead teadma auto värvimisest? Värv on auto välimuse juures üks silmapaistvamaid ja olulisemaid elemente. See on esimene asi, mida nii autoomanik kui teised liiklejad

Loe lisa
Konditsioneer

Konditsioneeri täitmine ja kliimaseadme süsteemi kontroll

Konditsioneeri täitmine ja kliimaseadme süsteemi kontroll Auto konditsioneeri tööpõhimõte seisneb surve all hoitavas külmutusagensis, mis peab konditsioneeri korralike jahutavate omaduste säilitamiseks olema  täidetud optimaalses koguses. Konditsioneerist tulev jahe

Loe lisa
Autohooldus & õlivahetus

Tehnoülevaatuse eelne autohooldus ja -kontroll

Tehnoülevaatuse eelne autohooldus ja -kontroll Uue autoga tuleb tehnoülevaatusel käia iga kolme aasta tagant. Uuema, kui 10-aastase autoga iga kahe aasta tagant ning vanemate sõidukitega

Loe lisa
Diagnostika

Diagnostika ja veakoodid

Diagnostika ja veakoodid Tänapäeva autod sisaldavad kümneid eri ülesandeid täitvaid arvuteid. Nende põhiülesandeks on sõiduki erinevate komponentide töö monitoorimine ja/või tõhustamine, tagades seeläbi komponentide töö

Loe lisa
Call Now Button