fbpx

Diagnostika ja veakoodid

Tänapäeva autod sisaldavad kümneid eri ülesandeid täitvaid arvuteid. Nende põhiülesandeks on sõiduki erinevate komponentide töö monitoorimine ja/või tõhustamine, tagades seeläbi komponentide töö suurema efektiivsuse ning andes aegsat tagasisidet tekkinud või potentsiaalselt tekkivate vigade kohta. See kõik muudab lihtsamaks nii autoomaniku kui -mehaaniku elu. Katseeksitusmeetodil probleemide tuvastamine on uuemate autode puhul jäänud minevikku ning enam pole tarvis probleemsete komponentide leidmiseks kõiki potentsiaalseid veatekitajaid läbi kontrollida.

Mõne sõnaga arvutitest

Autodesse ehitatud arvutite hulka kuuluvad laias laastus erinevad sensorid, protsessorid ning konsoolid. Sensorid tegelevad komponentide töö monitoorimisega ning annavad vajalikku informatsiooni protsessoritele, mis infot töötlevad ning seeläbi vastavate komponentide tööd tõhustavad või juhivad. Erinevad konsoolid annavad info omakorda edasi autojuhile endale ning võimaldavad teatud asju reguleerida või aktiveerida. Näiteks on arvuti juhitav kliimaautomaatika seade, kus konsooli abil on võimalik reguleerida sõiduki sisetemperatuuri. Ülejäänud töö teevad ära sensorid, mis temperatuuri tunnetavad ning protsessorid, mis kliimaseadet vajalikul määral tööle panevad.

Arvutite täpne arv ja keerukus sõltub paljuski auto margist ja lisavarustuse hulgast. Enamikel tänapäeva autodel on protsessorid, mis tegelevad mootori ja automaatkäigukasti juhtimisega, digitaalse pardakompuutri tööga, muusikasüsteemi tööga, ohutussüsteemiga, ABS piduritega, tulede automaatikaga, püsikiiruse hoidjaga jne.

„Check Engine“ tuluke ja muud veateated

Jõudes üldiselt arvutite teemalt veakoodideni, toome näiteks mootori tööd juhtiva protsessori. Nimelt saab protsessor mootoris olevatelt anduritelt infot selle kohta, milline on mootoris hapniku tase, õhusurve, mootori- ja õhutemperatuur; lisaks detonatsiooniandurist tulevad andmed, gaasipedaali asend jne. Sensoritelt tuleva info puhul saab protsessor mootori tööd juhtida ja analüüsida, muutes vastavalt vajadusele mootori komponentide tööd (sissepritse kogus, plahvatuste ajastamine, pöörded jne). See kõik tõstab mootori töö efektiivsust. Tavapäratust mootori käitumisest antakse autojuhile teada „Check Engine“ tulukese läbi auto armatuuril.

Sellise tulukese põlema süttimisel tasubki viivitamatult pöörduda asjatundliku remonditöökoja poole, kellel on võimekus teha diagnostikat ehk lugeda tulukese põlemasüttimise taga olevat veakoodi. Diagnostikamasinad leiavad veakoodi üles ning annavad sellega kaasaskäiva lühikese veateate. Diagnostika koodid saab jagada nelja peamisse kategooriasse: jõuülekanne (powertrain, P.), kere (body, B.), šassii (chassis, C.) ja võrguühendused (network communications, U.).

Levinumad veateated

Tihedamalt esinevad veateated käivad näiteks hapnikuanduri ehk lambda, mootoritõrgete, kütusepaagi õhutuse, EGRi ehk heitgaaside süsteemi ja katalüüsmuunduri kohta. Diiselautode puhul on tihti esinevaks veateateks DPF filtri ehk diislikütuse tahkete osakeste filtri tõrked.

Kuna veateadete nägemine ei anna alati ammendavat ülevaadet auto tervisest ning teatud veateadete põhjal võivad asjatundjad ennetavalt tuvastada kaasnevaid probleeme või prognoosida lähitulevikku, tasub veakoodide lugemiseks ja edasiste tööde planeerimiseks alati pöörduda professionaalide poole.

Autoremont

Kõik, mida pead teadma auto mootorist

Kõik, mida pead teadma auto mootorist Saage tuttavaks – sisepõlemismootor Kuniks elektrimootorid veel lapsekingadest välja kasvamas on, liiguvad teedel vähemasti mõnd aega vanad head sisepõlemismootorid.

Loe lisa
Autoremont

Kasutatud auto Saksamaalt – kas tasub?

Kasutatud auto Saksamaalt – kas tasub? Kuidas kasutatud autode toomine käib? Saksamaalt ja mujalt Lääne-Euroopast on Eestisse autosid toodud juba pikka aega. Koos üldise info

Loe lisa
autoremont
Autoremont

Autoremonditöökoda vs tehnoülevaatus

Autoremonditöökoda vs tehnoülevaatus Autoremonditöökodade igapäevatöös esineb sageli juhtumeid, kus autoomanikud on töökoja poole pöördunud sooviga remontida või välja vahetada mõni kohustuslikul tehnoülevaatusel saatuslikuks saanud detail

Loe lisa
mootoriremont
Autoremont

Mootoririhmast ja selle vahetamisest

Mootoririhmast ja selle vahetamisest Mis on mootoririhm? Auto mootori keskseks, siduvaks osaks on mootoririhm ehk hammasrihm. Mootori osadeks on muuhulgas erinevad mehaanilised osad, mille omavaheliseks

Loe lisa
autoremont
Autoremont

Mida pead teadma auto vedrustusest

Mida pead teadma auto vedrustusest Juhitavus ja sõidusujuvus Auto juhitavus sõltub olenemata auto võimsusest või aerodünaamilistest omadustest ennekõike vedrustussüsteemist. Et auto oleks juhitav ning auto

Loe lisa
autokontroll diagnostika elektroonika süsteem
Keretööd & värvimine

Auto rooste ja kuidas seda vältida

Auto rooste ja kuidas seda vältida Rooste on üks auto suurimaid vaenlaseid. Eesti kliima ning soolatud teed pikal talveperioodil tekitavad aga paraku roostele ideaalse kasvulava.

Loe lisa
Tiim

8 põhjust, miks töötada Viru Autos

8 põhjust, miks töötada Viru Autos Viru Auto tiim on väike ja ühtehoidev. Firma põhiväärtused on inimeste ja oskuste väärtustamine. Viru Auto kasvab ja areneb kiiresti

Loe lisa
Sillastend

Miks on vaja autol sildu reguleerida?

Näpud õliseks ehk millised tööriistad koduseks autoremondiks soetada? Mis on sillad ja miks nende osad kuluvad? Auto sillaosad on teadupärast üldiselt nn kuluosad, mis hooldusremontide

Loe lisa
Keretööd & värvimine

Mida pead teadma auto värvimisest?

Mida pead teadma auto värvimisest? Värv on auto välimuse juures üks silmapaistvamaid ja olulisemaid elemente. See on esimene asi, mida nii autoomanik kui teised liiklejad

Loe lisa
Konditsioneer

Konditsioneeri täitmine ja kliimaseadme süsteemi kontroll

Konditsioneeri täitmine ja kliimaseadme süsteemi kontroll Auto konditsioneeri tööpõhimõte seisneb surve all hoitavas külmutusagensis, mis peab konditsioneeri korralike jahutavate omaduste säilitamiseks olema  täidetud optimaalses koguses. Konditsioneerist tulev jahe

Loe lisa
Autohooldus & õlivahetus

Tehnoülevaatuse eelne autohooldus ja -kontroll

Tehnoülevaatuse eelne autohooldus ja -kontroll Uue autoga tuleb tehnoülevaatusel käia iga kolme aasta tagant. Uuema, kui 10-aastase autoga iga kahe aasta tagant ning vanemate sõidukitega

Loe lisa
Diagnostika

Diagnostika ja veakoodid

Diagnostika ja veakoodid Tänapäeva autod sisaldavad kümneid eri ülesandeid täitvaid arvuteid. Nende põhiülesandeks on sõiduki erinevate komponentide töö monitoorimine ja/või tõhustamine, tagades seeläbi komponentide töö

Loe lisa
Call Now Button